100 jeeni pood

100 jeeni pood e. 100円 ショップ (hyaku en shoppu) on kauplus, kus enamik asju maksavad 100 jeeni (u. 1€). Selliseid kauplusi on erineva suurusega. Pisemates, oma rajooni nurgatagustes kauplustes, müüakse esmatarbekaupu ja söögipoolist, kuid on olemas ka ülisuured kauplused, kus müüakse pea kõike kodus vajalikku alates remondivahenditest ja lõpetades aluspesu ja kosmeetikaga.

daiso3

Kuulsaim selline kauplus on Daisō, millel on kohe Harajuku jaama lähistel 4 korruseline kauplus, mis on paksult kaupa ja inimesi täis. Riiulivahed on pisikesed ja liikumine raske, aga mulle meeldib seal käia, sest saan enamik vajalikke asju ühest kohast; üks pingutus ja rohkem ei pea sellele mõtlema.

Daisōl on hea asi ka see, et lisaks igapäevasele ninnile-nännile müüvad nad ka suveniire, mistõttu on Harajuku harupoes alati palju turiste.

daiso 2

Seesugused poed tekkisid Jaapanisse u. aastal 2001 ning varem asetsesin nad telkides ja müügiputkades, mitte kauplustena. Üks kuulsamaid tegelasi 100 jeeni poodide turul ongi Daiso kaubandusketi rajaja Hirotake Yano, kelle esimene pood avati 1991.aastal ja praeguste kaupluste arv ulatub 2500-ni. Neil on mitmeid kauplusi ka välismaal.

Tavalised tootegrupid 100jeeni poes on:

  • Söögivalmistamine ja söömine (pannid-potid, noad-kahvlid, kausikesed, joogianumad, Koorimisvahendid, pulgad, säilituskarbid)
  • Kodutarbed (rätikud, sussid, pesuvahendid)
  • Toit (snäkid, puuviljad, joogid, kastmed, nuudlid, maiustused)
  • Kodukaunistus (igasuguseid vidinaid, küünlaaluseid, kunstlilli, küünlaid, peegleid)
  • Ehted (kõrvarõngad, juuksekummid, sokid, lipsud, sukkpüksid)
  • Ilus (kosmeetika, vannitoatarbed, pediküür-maniküür)
  • Majapidamistarbed (harjakesed, nuustikud, lapid, kodukeemia, kuivatusrestid)
  • Kirjatarbed (pastakad, vihikud, kilekaaned, memopaberid, käärid, magnetid)
  • Mänguasjad (vabaõhu jm. mängud, kleepekad, nukud, maskid, kostüümid)
  • Tööriistad( haamrid, näpitsad, kruvid, mõõdulindid, kruvikeerajad)
  • Kingid (kingipakendid, lindid, kaardid, kaunistused)
  • Suveniirid (Jaapani stiilis lehvikud, kausikesed, söögipulgad)

daiso1

Siin ka üks youtube’ist leitud video, mis peaks andma ülevaate sealsest kaubast. Nagu siit näha on, on kaubavalikus suurt rõhku pandud nunnususele.

Plaanin mais külastada ka suurimat Daisōd – Giga Machida Store kauplust Machida jaama juures, kus korruseid on 5 ja pinda 5280m2!!!

Advertisements

Prügi

Jaapanlaste jaoks on prügiteema väga oluline. Tegemist ju ikkagi saareriigiga ja prügi sorteerimine on eluliselt tähtis. Paljud välismaalased satuvad Jaapanisse kolides oma uute naabritega prügiteemadel pahuksisse, sest uue ja keeruka süsteemiga harjumiseks kulub aega.

Prügi e. gomi on jaotatud kolmeks:

  • põlevaks (moeru gomi), kuhu kuuluvad toidujäätmed, paber, puit jms.
  • mitte-põlevaks (moenai gomi), kuhu kuulub klaas, portselan, metall jms.
  • ümbertöödeldavaks (shigen gomi), kuhu kuuluvad pudelid, purgid, plastikpudelid, ajalehed jne.

Iga prügi korjatakse kokku erineval ajal. Iga elaniku ülesandeks on pidada kinni prügigraafikust ja kasutada õigeid prügikotte. Ümbruskonda on riputatud mitmeid märke, mis informeerivad elanikke erineva prügi kogumise nädalapäevadest. Põlevat prügi kogutakse tavaliselt 2-3 päeval nädalas, mitte-põlevat tavaliselt ainult korra nädalas. Muul ajal ei tohi nö varem ette prügi välja viia. Eriti põlevat prügi… mis hakkab kuumusega kohe elama.

Erinev on ka see, et neil pole enamasti prügikonteinereid, kuna pole ruumi kuskil neid hoida. Prügi pannakse õue, autotee äärde mõne puu küljes olevasse võrku.

Pilt

Suuremõõtmelise prügi (sodai gomi) nagu mööbel, jalgrattad, elektrilised seadmed jms. äravedamine käib kokkuleppel ja eraldi tasu eest. Mürgiseid ja ohtlikke aineid tuleb samuti eraldi koguda ja ära vedada. Huvitav on see, et arvuti äraviskamiseks tuleb võtta ühendust tootjaga, et see veaks selle minema.

Ka avalikes kohtades toimub sorteerimine. Prügikasti peal on tähis mida võib visata.

Pilt

Restoranide ja kaupluste prügi kogutakse tänava äärde kottidesse, kuid prügiautod neid tihti enne varahommikut ära ei korja, mis selgitab miks linnas on palju džunglivareseid.

Kui meie linnahelisid saadavad lisaks automürinale ka kajakate häälitused, siis Tokyo on vallutanud džunglivaresed, kelle kohalolu valmistab muret paljudele kohalikele. Tokyos elavad u. 21000 džunglivarest kraaksuvad valilt, ründavad inimesi, pesitsevad elektriliinidel, varastavad pesa jaoks interneti valguskaableid ja vandaalitsevad prügiga. Täiesti tavaline on varahommikune vaatepilt tänavalt, kus džunglivareseparv rebib nokkadega prügikotte lahti ja möllab prügi sees.Pilt

Üritatud on erinevaid meetmeid rakendada – küll püüniste, küll mesilastega, kuid kulutatud miljonit eurod pole tulemust andnud.

Minule isiklikult meeldivad need varesed, sest nad on väga väärikad ja arukad (ühed maailma targemad linnud) ning nende kraaksumine on minu jaoks lahutamatu osa Tokyo linnahelidest.

Neist kummalistest lindudest, Tokyo elanikest ja linnapärandist on tehtud ka kaunis dokumentaalfilm nimega Tokyo Waka.