Toitumisega seotud etikett

Jaapanis on enamik kombeid meie omadest erinevad ning nii võib seal sattuda lihtsalt piinlikku olukorda või lausa kimbatusse. Võtan esimesena arutluse alla toitumisega (sh sushiga) seotud kombed.

Pulgad

Enamik kohti pakuvad sulle söömisvahendiks ainult pulki; kahvleid-nuge enamasti saada pole.

pulgad

  • Pulkasid hoitakse käes laiemat otsa pidi.
  • Kui oled söömise lõpetanud või parasjagu ei kasuta neid, siis aseta pulgad enda ette otsad vasakule poole.
  • Pulkadega ei tohi vehkida ja mängida.
  • Pulkadega ei tohi osutada.
  • Neid ei tohi panna toidu sisse püsti, eriti riisi sisse (matuste rituaal).
  • Pulkadega ei tohi toitu torgata.
  • Pulkadega ühistaldrikust toitu ei tõsteta, selleks puhuks on tavaliselt eraldi serveerimispulgad. Äärmisel juhul võib seda teha oma pulkade tömbi poolega. Idee on selles, et sinu suud puudutanud osa ei puudutaks ühistoitu.
  • Oma pulkadelt ei tohi tõsta asju otse teise inimese pulkadele (matuste rituaal).
  • Ühekordseid pulki kasutades ja neid lahti “murdes” ei ole viisakas neid pisikesi lahtisi puitosi avalikult maha lihvida. Kui midagi turritab välja, siis vaikselt laua all võid siluda.
  • Pulkadega toidu poolitamiseks (nt. lihatükk) peab pulki vastu taldrikud suruma ja samal ajal neid omavahel lahku liigutama. See on päris keerukas!
  • Tempura tükist poolt võib küll ka otse pulkadelt hammustada.
  • Nuge ja kahvleid kasutatakse ainult lääne söökidega (nr. pizza, pasta)
  • Lusikas on kasutusel ka näiteks donburi ja karririisi söömisel. Hiina stiilis keraamiline lusikas on kasutusel ka mõnede suppide söömisel.

Väljas söömine

  • Sinu lauakaaslaste klaas ei tohi kunagi tühjaks saada – kogu aeg peab oma naabrite jooke jälgima ja neile juurde valama.
  • Kui keegi teine tahab su klaasi täita, siis peab selle nobedalt lõpuni rüüpama ja tõstma tema suunas, et ta saaks täita.
  • Tihti tellitakse toit jagamiseks – asetatakse laua keskele ja sealt tõstetakse. Veel üks variant on kōsu ehk käikudega eine, kus mõlemal on samad asjad. Hoia oma naabriga sarnast tempot.
  • Maksmine on võitlus, sest kombeks on alati ise pakkuda, et sa maksad. Tavaliselt on nii, et kes on vanem see maksab, kuid võitlema peab alati. Noorte seas on loomulikult ka arve jagamine levinud või üks kord maksab üks, teine kord teine.
  • Kuumi või hooajaliselt ka külmi pisikesi froteerätte, mis enne sööki antakse, ei ole naistel ja noortel sarnaselt vanemate härradega viisakas näo värskendamiseks kasutada. Ikka käte jaoks!
  • Tihti peab väljas süües ise teenindaja kutsuma (tihti ka karjuma), muidu võibki ootama jääda.
  • Jootraha ei anta, see tekitab teenindavas personalis suurt piinlikkust ja ebamugavust.
  • Üldiselt kehtib reegel, et kui ei saa aru kuidas käituda, siis jälgi naabreid.
  • Järgi ei tohi jätta – viimse riisiterani süüakse kõik ära.
  • Osades traditsioonilistes restoranides (kaiseki ryōri) on ebaviisakas end silmnähtavalt purju juua, kuid mujal kehtib reegel, et kui sa kedagi ei häiri on kõik hästi.
  • Enne esimest alkoholisõõmu oota ära kui kõigil seltskonnas on klaasid täidetud ja ühiselt on ka “kampai” hüüdmise saatel kokku löödud.
  • Chin chin” ei ole hea asi mida öelda, kuna see viitab meeste suguelunditele jaapani keeles.
  • Luristada võib ainult udon nuudleid.
  • Peale sööki pane kõik kausikesed ja pulgad tagasi oma algpositsioonile, kaaned peale ja pulgad nina ette suunaga vasakule.
  • Lauas pole viisakas nuusata – pigem wc-s omaette.
  • Nagu ka meil ei ole viisakas söögilauas eba-apetiitsetel teemadel rääkida.
  • Suitsetamine küll paljudes kohtades lubatud, aga peab üle küsima oma naabritelt, et kas talle sobib ja ka teenindajalt, et kas sinu isetkoht asub ikka suitsutsoonis.
  • Kui keegi kutsub sind välja, siis ise jooki/sööki ei telli vaid ootad ikka kutsujalt märguannet. Tihti tellivad nad ka ise, sest võõramaalased ei saa ju menüülugemisega hakkama. Kui sul otsas, siis kutsuja ise küsib, et mida soovib järgmiseks juurde tellida vms.
  • Menüü on enamasti jaapanikeelne – põhinimed võiks enne endal teada olla (mida ei söö jaapani keeles jne).

linnuke

Avalikus kohas söömine

  • Tänaval, rongis ja bussis ei sööda.
  • Ostes jooki müügiautomaadist on ka tavaks see seal juures kohe ära juua ja asetada kenasti see ka seal olevasse prügikasti. Suviti võib kohata ka sellist vahvat ühistegevust nagu vendo – grupp inimesi seisavad müügiautomaadi kõrval ja manustavad jooki.

Itadakimasu ja gochisōsamadeshita

Head isu asemel öeldakse jaapani keeles “tänulikult võtan vastu” e. itadakimas(u) (“u”-d ei hääldata) ja peale sööki tänamiseks “gochisōsamadeshita“.

Sushi söömine

  • Vala natuke sojakastet sojakausikese põhja. Liigne sojakastme kasutamine on ebaviisakas. Ei tohi raisata!
  • Tavaliselt wasabit otse sojakastme sisse ei lisata, kuna osad sushitükid võivad juba wasabit sisaldada. Kui ikka soovida lisada sojakastme sisse wasabit, siis ainult veidike, sest koka jaoks on liigne wasabi kasutamine solvang (tapab kõik muud maitsed justnagu oleks kõik halb). Alati saab paluda wasabit üldse mitte lisada.
  • Sushit peab sööma ühe ampsuga, sest muidu lõhub klient ilusa sushitüki inetuks.
  • Sushit võib süüa pulkade ja näppudega.
  • Nigiri tükkide puhul kastetakse sojakastme sisse kalaga poole üks ots. Seda enamike Eesti nigiritega teha ei saa, sest kokad ei kasuta õiget nigiri vormimistehnikat ja kalatükk kukub lihtsalt riisipalli pealt otse sojakastme sisse. Ideaalis see nii ei juhtu.
  • Osad marineeritud kattega nigirid sojakastme sisse ei käi.
  • Gunkanite puhul võib sojakastet valada otse tüki peale.

Sashimi söömine

  • Vala natuke sojakastet sojakausikese põhja.
  • Pane natuke wasabit otse kalatüki peale. Liigne wasabi kasutamine tapab kala maitse.
  • Kasta kalatükk sojakastme sisse.
  • Osasid sashimi tükke nauditakse hoopis soola või üritidega; vahel on ka wasabi asemel hoopis riivitud ingver.

Misosupp

  • Misosuppi juuakse üle kausikese ääre ilma lusikata.
  • Supile lisatud tooraine jaoks kasutatakse pulki.
  • Misosuppi võib enne joomist ka segada, sest misopasta võib vajuda alla.
Advertisements