Jaapan ja alkohol

mina umeshuga

Tihti arvatakse, et jaapanlased ei kannata alkoholi ja üldse tarbivad seda vähe. Tegelikult on minu kogemused näidanud, et üldiselt on jaapanlased ikkagi alkoholilembesed ning “treeninguga” ka saavutanud peaegu võrdse kandvustaseme meiega. Tõsi, olen paar korda kohanud naisi, kes peale 1 lonksu veini jäävad momentaalselt tugevasse joobesse. Selle põhjustab alkoholi lagundava ensüümi defitsiit, mistõttu piisabki vähesest kogusest, et saavutada tugev joove ja ka sellele järgnevad sümptomid (peavalu jms). Kuid nagu ma mainisin, siis üldiselt seda kohtab harva ja jaapanlastel on selgelt väljakujunenud alkoholikultuur.

Alkoholi tarbimine on määravaks äri- ja sotsiaalsete suhete tugevdamisel. Nii käivad kolleegid “vabatahtlikult-sunniviisiliselt” peale rasket tööpäeva koos hostessibaaris või karaokes stressi maandamas, üliõpilased ühiselt izakayades (madalate laudadega gastropubi) hommikutundideni vastupidavusjoominguid pidamas, sõbrad nädalavahetuseti ööklubides neoonroosasid ja -siniseid kokteile rüüpamas ja paarikesed restoranis õhtusöögikõrvale hingehinnaga madalakvaliteetset prantsuse veini limpsimas.

Alkohoolsed joogid

Õlu – Saksamaalt sisse rännanud jaapani õlu on pilsner-tüüpi (ingl. k. lager) nagu meiegi õlu, kuid minu arvates palju mitmekesisema ja pehmema maitsega. Jaapanlased peavad õlust väga lugu (kõige populaarsem alkohoolne jook) ning see on heaks pinnaseks ka käsitööna valminud gurmeeõluturule. Ühe tehase tooteid toovad usinad eestlased ka meile maale. Huvitaval kombel asub selle tootja tehas Jaapani Saku linnas. Suurematest tootjatest on Eestis müügil Asahi ja Kirin ning veel mitte Suntory ja Sapporo. Mu absoluutne lemmikõlu Jaapanis ongi Sapporo lager, mida küll ka seal kahjuks enamikes restoranides ei pakuta. Õlu muide sobib sushi kõrvale ka ideaalselt.

Asahi õlu ja väike klaas

Õlulaadsed tooted – jaapani õlletootjad ei väsi mõtlemast välja uusi tooteid, et oma hinda alandada, sortimendi laiendada ja klientuuri haarata. Nii on valikus mitmeid “peaagu” õlusid. Happoshū e. mullidega alkohol on õlu maitse ja kangusega, kuid oluliselt odavama hinnaga toode. Hinda muudab vähendatud linnasesisaldus, mis muudab ka maitse kergemaks. Nende toodete seas on mul silma jäänud ka naistele või kaalu langetada soovivatele meestele suunatud dieetõlud. Third beer e. Shin Janru e. Uus Žanr on loodud vastulöögiks maksupoliitikale, mis tõstis linnasesisalduse määra ja seega ka happoshū hinda. See toode ei sisalda üldse linnast, vaid herne-, soja- või nisutooret. Kahjuks pole veel au olnud proovida.

Sake e. nihonshū e. riisivein – meilgi tuntud riisit, veest ja hallitusest valmistatud 10-20% jook, kuid kahjuks turu väiksuse tõttu on meil müügil ikka väga niru valik. Sake on jaapanlastele nagu vein prantslastele ning inimesed oskavad kvaliteeti hinnata ja nautida. Tihti ostetakse oma lemmikrestoranides lausa suured pudelid välja ning hoitakse neid kohapeal riiulites omanimeliste sildikestega, et siis iga kord veel ja veel head jooki nautida. Valikuid on meeletult palju, igaüks eri maitsenüansiga ning muidugi ka erinevas hinnaklassis. Juua saab saket nii soojalt kui külmalt ja valikus on filtreeritud ja filtreerimata sordid. Muide sake tähendab jaapani keeles ka alkoholi üldiselt. See serveeritakse pitsilaadsesse savianumasse, kuid seda ei jooda ühe klõmmiga alla nagu viinapitsist viina.pudelid reas

Shōchū – destilleeritud 20-40% alkoholisisaldusega riisist, maguskartulist, jahust ja/või suhkruroost valmistatud jook. See kuulub kindlasti mu lemmikute hulka, sest paremat peojooki on raske leida. Mõnusa maheda maitsega, sobib seda segada mahla, gaseeritud vee, värskelt pressitud tsitruseliste, oolong tee vms-ga. Kahjuks on seda Eestist veel raskem leida. Shōchū kokteilid e. chūhai on nö jaapani purgisiidrid ehk siis inimesed, kes meil eelistavad õlule Kiss/Fizz jne magusapoolset võlts-keemiasiidrit leiavad sealsetelt riiulitelt selle asemel just need tooted. Sisaldades shōchūt ja soodavett lisatakse sellele 5-8% alkoholisisaldusega joogile erinevaid puuviljamaitseid nagu sidrun, laim, greip, ume (aprikoos ja ploomi vahepealne hapu vili), virsik ja ka hooajalisi veidrusi nagu umeboshi (hapendatud soolas-hapu ume) või piimhappelimonaad Calpis. Kuigi ma tean kui palju seal sees on keemiat, siis ometi ei suuda ma kunagi olla seda joomata. Eriliseks lemmikuks on Strong Zero, kus on rohkem alkoholi ja null suhkrut.

Joka on shōchū joomise teekann, kuid siin sõjaaegses stiilis

Viski – ilmselt teine kõige levinum välismaa päritolu jook Jaapanis ja seda valmistatakse ka palju kohapeal. Kes ei teaks seda kuulsat stseeni Lost in Translation filmis, kus Bill Murrey üritab teha bondilikku pilku Suntory viski reklaamiks… Viskit juuakse naljakal kombel tihti ka lisaks lihtsalt jääle ka veega segatuna. Samuti müüakse ka juba purgijoogina Highball nimelist 5-7% alkoholisisaldusega mullijooki, mis koosneb viskist ja soodaveest. Üks naljakamaid viskikokteile on minu jaoks olnud viski ja Ginger Ale, siiski maitse ei olnudki väga kohutav.Bill Murray

Umeshū ehk ume vilja liköör – ka Eestis juba väga populaarne, kuid kahjuks ei ole meil müüdavad tooted Jaapani päritolu, vaid Saksa vm. riigi toodang. Ume vilja likööri valmistatakse umest, suhkrust ja shōchūst või sakest ning seda saab ka kodus ise teha. Seda juuakse kas jääkuubikutega, soodaveega või lisatuna sour (jpn.k. sauaa) nimelisse jooki, mis koosneb soodaveest, shōchūst, jääst ja maitset andvast lisast (vt. chūhai).

Vein – kaasajal väga populaarne (naiste-) jook, kuid nagu ma ka enne mainisin, siis hingehinna ja soovida jääva kvaliteediga. Seda imporditakse usinalt, kuid kaasajal valmistatakse ka juba riigis sees (Yamanashi prefektuur).

Alkohol on kättesaadav 24-7 ja seda müüakse isegi müügiautomaatidest. Ametlik lubatud iga alkoholitarbimiseks on 20 eluaastat nagu ka tubakatoodetel.

Kombed

Nagu etiketiosas on juttu olnud, on väljas aega veetes mitmeid reegleid seotud ka joomisega. Nii ei tohi näiteks sinu lauakaaslaste klaas kunagi tühjaks saada – kogu aeg peab oma naabrite jooke jälgima ja neile juurde valama, olenemata kas nad joovad alkoholi või alkoholivaba jooki. Õlut juuakse pisikestest klaasidest (u 100-150ml) ja pudel (500-600ml) jäetakse lauda kõigivahel jagamiseks. Mulle selline süsteem meeldib, sest siis ei soojenda ma juues oma õlu, kõik jagavad sama pudelit ja see ei hakka seal oodates ka liisuma. Kui sinu enda klaas on alla poole tühi ning keegi teine hakkab pudelit tõstma ja tahab su klaasi täita, siis peab selle nobedalt lõpuni rüüpama ja tõstma tema suunas, et ta saaks täita.

Kokku lüüakse üheskoos kui kõigile on joogid välja valatud ja “terviseks” kõlab jaapani keeles “kampai”. Muide alati küsitakse ju välismaal, et kuidas eesti keeles kokku löömisel öeldakse ja Jaapanis saab sellega alati palju nalja, sest neile kuuldub see kas “terebiseks” (teleri seks) või “terrible sex”.

Nähtavalt purju jäämine üldiselt tabu ei ole, küll aga need kõrgtaseme restoranid ehk kaiseki ryōri kohad ei tolereeri sellist olekut. Huvitav küsitlus toob esile nähtused, mis jaapanlasi häirivad teiste purjus inimeste juures ja nendeks on lisaks tavapärasele “tülinorimine, liigne vaidlushimu, seksuaalne ahistamine, targutamine, taga rääkimine ja asjade lõhkumine” ka “sõprade koju mitte lubamine ja baarituurile kaasa tirimine”, mis on mulle nii tuttav. Kuna jaapanlased on viisakad, siis nad ei taha “ei” öelda ja nii olen ma isegi pealt näinud, kuidas hommikul 8ks tööle mineva pidavat noormeest sel moel kauemaks ja kauemaks ja kauemaks jääma ärgitati. Päris kahju oli temast.

Alkoholi hinnad on Jaapanis keskmised (va. vein, mis on kallis) – 500ml õlupurk maksab poes u. 2.5€ ringis (300JPY), veinid 25€ ringis ja chūhai 33cl 1.4€.

Sõnavara

nomimono – jook

sake – alkohol

kōri – jää

yopparai – purjakil

futsuka yoi – pohmelus

biiru –  õlu

nama – vaadiõlu

uisukii  – viski

mizuwari – veega segatult (näiteks viski)

rokku de – jääkuubikutega

bin ippon – 1 pudel

kurasu ippai – 1 klaas

wain – vein

supaakuringu – vahuvein

kampai – terviseks

nomikai – joomispidu koos söökidega

daikō – taksoteenus, kus takso kahe juhiga saabub ja sõidutab sinu ja su auto koju

otsumami – alkoholi kõrvale pakutavad suupisted nagu riisiküpsised, pähklid, merivetikaga maiused ja noored sojaoakaunad

nomihōdai – joo palju jaksad teenus erinevates baarides ja izakayades

tabehōdai – söö palju jaksad

Video

Tüüpiline nomikai, kus noored izakayas kõva hääle ja veidrate kostüümidega “lällavad”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s